vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid. Seemnete valmimise kiirendamiseks kasut keemilisi aineid, mis põhjustavad lehtede kuivamise ja mahalangemise. 45) Kartuli tähtsus, levik, mugulate keemiline koostis. Pärineb Am mandrilt 9 saj e.m.a.Kodukohaks loetakse Tsiili mägiseid pindi. Arvatakse, et Eu toodi 16 saj keskel. 100 aastat hiljem osati kartulit kasvatada ja kasutada toiduks. Alguses oli dekoratiiv.Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit
Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid. Seemnete valmimise kiirendamiseks kasut keemilisi aineid, mis põhjustavad lehtede kuivamise ja mahalangemise. 45) Kartuli tähtsus, levik, mugulate keemiline koostis. Pärineb Am mandrilt 9 saj e.m.a.Kodukohaks loetakse Tsiili mägiseid pindi. Arvatakse, et Eu toodi 16 saj keskel. 100 aastat hiljem osati kartulit kasvatada ja kasutada toiduks. Alguses oli dekoratiiv.Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit.
annaabi.ee 
