KoosluseNETOPR = TaimedeBRUTOPR– TaimedeRESPIR–LoomadeRESPIR 14. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? kliima ja kasvuperioodi pikkuse vahe 15. Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena?mangroovimets 16. Kui pika aja jooksul peale maakasutuse muutust stabiliseerub mulla C-sisaldus? 17. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul?metsas 18. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas?Eestis kuna vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni. 10 21
C omastamise efektiivsus Taanis suurem kui Aafrikas 14. Milline metsaökosüsteem seob ainsana märkimisväärses koguses CO2 ka kliimakskooslusena? mangroovimets NB Levinud müüdi järgi on ürgmetsad, sealhulgas vihmametsad, olulised hapniku allika ja süsiniku sidujana. Tegelikult looduslikud vihmametsad ei talleta süsinikku: süsiniku sidumine ja eraldumine on neis tasakaalus, bilanss on null. 15. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1aastaste kultuuride põllul? - metsas 16. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmamets, sest seal on niiskem 17. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eesti okaspuumetsas, sest vihmametsas laguneb kiiresti kõdu ära 18. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Rohkem liike, kui keegi sureb jääb liike alles ja suuremat liikide hulka ei
Soodsaimad tingimused selleks estuaarides. Magevetes viiakse välja u 10-35%. Heitvete puhastamine on ikka tähtis. N : P=16 : 1. Estuaarides on see suhe vaid 8 : 4. NH4NH3N2 Ülalt alla kontroll: Kõrgemal tasemel organismid kontrollivad madalamal astmel olevaid organisme. Kõvapõhjalised rannikud: Merisaarmasmerisiilikvetikad (lehtadrud) Kui saarmas hävitati 80%, siis siilikute arvukus tõusis, levisid nakkused, lehtadrud söödi ära ja asendusid 1aastaste vetikatega. Kui saarmaid asemele toodi, muutus kõik jälle OK-ks. [meritaähed ja röövtoidulised teod – hävitasid lepistoidulised teod ära] Alt üles kontroll oli see planktoni õitsengu asi Süvaveepiirkondade ökoloogia Profundaal – sügav. Järvede sügavaimad osad, mis on termokliinist suurima sügavuseni= hüpolimnion Abüssaal – põhjatu. Ookeani ja merepõhja sügavusvöönd alates 2km sügavamale.
annaabi.ee 
