youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema.
vastuvõetavuse, inimese tervise ja liha töötlemise seisukohalt (e-ope.khk.ee) Noore looma liha on kvaliteetsem kui suure looma liha. Lamba, kelle vanus jääb alla 12 kuu on tall, lihakehad on kõrgema lihakusega, samuti on tapasaagis suurem talledel, kui täiskasvanud loomadel, 50% ja 45% (pikk.ee). Lisaks on talleliha oluliselt kergem ja hõgum, (bbcgoodfood.com) Lammaste rüpi jaotatakse vanuse järgi, tallede rümbad ja muude lammaste rümbad, tallede lihakeha mass jääb vahemikku 16- 19kg. Lambarümpade lihakuse klasssid on järgmised: S, E, U, R, O, P. Klassi määramiseks tuleb vaadelda rümpa selja poolt. Hinnates lihaste arengut, kuju ja suurust, saab määrata lihakusklassi. Kõige kõrgem on hinne S, ehk super, ning kõige madalam on hinne P ehk nõrk. Lisades 1.on väljatoodud klasside kirjeldused. Samuti määratakse rasvasuse klass, ehk arvud 1 kuni 5ni. Seejuures 1 näitab vähese rasva olemasolu ja 5 jälle, rohke rasvaga rümpa