ühekülgselt, siis viimastel aastatel on Eesti koolides õpilastele lõuna tasuta. Tasuta koolilõuna tagab selle, et vähemalt korra päevas saab laps korralikult kõhu täis. Analüüsides lapsi kui omaette isikute rühma, selgus, et lapsed on Eesti ühiskonnas vaesuse poolt kõige haavatavamad isikud. Mida noorem on laps, seda suurema tõenäosusega elab ta ressursitasemega, mis on alla vaesuspiiri. Kuni kümneaastastest elab vaesuses 48%, 10–19aastastest 44%. Otseses vaesuses elab kolmandik väikestest lastest ning 13% elab toimetulekut ohustavas vaesuses. Seega on väikestel lastel oluliselt suurem oht sattuda otsesesse vaesusesse kui ülejäänud elanikkonnal keskmiselt. (Vaesuse leevendamine Eestis;ÜRO arenguprogramm Eestis 2001). Lapse vaesus on ohtlikum kui eaka inimese vaesus. Vaesuse tõttu pidurdub lapse potentsiaalide väljaarendamine. Sellest tulenevalt jääb ta konkurentsivõime tulevikus
mõjutusi, samal ajal ka lastel on vähenenud füüsilist aktiivsust ja ülekaalulisus, piiratud sotsiaalsed oskused ning ebamoraalse ja agressiivse käitumise soodustamine. On täheldatud meedia negatiivseid mõjutusi ka laste väärtushinnangute kujunemisele ja suhtlemisele õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane Kertu Käis, viidates 2006. aastal USA – s läbi viidud uuringule, mille kohaselt on USA 15 protsenti 6 – 19aastastest lastest ülekaalulised ning selles on leitud seos suure meediakasutusega. Käis tõi positiivsena välja ka selle, et paljud lapsed vaatavad loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele.
annaabi.ee 
