Sisukord 1. Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas 17. augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid
................................................................................................8 5.Kasutatud pildid..................................................................................................................... 10 1. Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas 17. augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid
ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32 miljardi kroonini, mis on 15,5% SKP-st. Sisuliselt toimus kahekordistumine viimase aasta jooksul. Võrreldes teiste euroopa liidu uusliikmetega, on Eesti jooksevkonto puudujääk üks suuremaid. Aastatel 1992 kuni 2006 on jooksev konto krediitkäive kasvanud 33 ja deebetkäive 41 korda! Kogu taasiseseisvumise perioodi vältel on Eesti majandus olnud väga avatud ja jooksevkonto käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1993ndal aastal 1.5 korda. Eesti majanduse avatust suurendas veelgi ühinemine euroopa liiduga ja 2006ndal aastal ületab jooksevkonto käive SKP-d juba kahekordselt. Eesti välismajandussuhtlus on peamiselt seotud euroopa liiduga, mille riikidega moodustas jooksevkonto krediitkäive 69% ja deebetkäive 77% (2006a). 2006ndal aastal oli jooksev konto puudujäägiga nii euroopa liidu, kui SRÜ riikidega ning ülejäänud riikide osas oli positiivne
Vähemalt annab viimaste aastate positiivne absoluutne aheljuurdekasv selleks kindlasti lootust. Igatahes on jällegi on mõlema linna rahvaarvu muutust iseloomustavad graafikud ilmselgelt väga sarnased. Joonis 12. 13 Joonis 13. Aheljuurdekasvutempo näitab, kuidas suuruse väärtus on muutunud, võrreldes perioodi algusega. Näiteks on selgelt näha, et suurim rahvaarvu vähenemine toimus 1993ndal aastal, mis moodustas peaaegu 4% 1992. aasta rahvaarvust. Nagu ka eelmistel joonistel, tulevad ka siin põhimõtteliselt välja mõlema linna puhul samad trendid. Joonis 14. 14 Joonis 15. Alusjuurdekasvutempo näitab, kui suure osa moodustab viimase aasta absoluutne alusjuurdekasv baasaasta rahvaarvust ehk siis antud juhul aastast 1990. Näiteks langes 1999ndal aastal rahvaarv võrreldes 1990nda aasta omaga umbes 12%,