Tavaliselt on neil aladel päikesepaisteline suvi. (Ratcliffe, 2006). Lapimaa üldine juuli kuu keskmine temperatuur on 8o-16oC. (Suur Maailma Atlas) Paljudes kohtades on temperatuuri maksimum kõigest 10oC ja seda ainult ühe kuu jooksul. Suve ilmastik varieerub suursti aasta aastalt. (Ratcliffe, 2006) Mõni suvi võib olla soe ja kuiv ning alata varakult, teine aga külm ja märg ning alata hilja. Tavaliselt lähevad kase puud lehte ning lindudelgi on pojad juba mai lõpus. 1993nda aasta suvel saabus suvi väga hilja, 24. juunil olid Finnmarksviddal kased alles pungades ja luni suurte laikudena veel sulamata. Aastal 2002 saabus suvi üle Lapimaa varakult, puud olid täies lehtes juba juuni alguses ja vaid mõnes kõrgemas kohas oli vähesel määral sulamata lund. Sademetega ilm on tavaliselt külm. Suvel võib sadada lund episoododti, kuid see sulab kiiresti ära. Härmatsit esineb harva. Jahedaimaid piirkondi on Varangeri fjord (Rootsi) ja külmim linn Vardo (Roostsi)
ja kriitikuna. Ta on kriitilise revolutsiooni eesotsas, sest ta hakkab oma esseedes tutvustama teoreetikuid, kes on seotud prantsuse poststrukturalismiga. Ta tõmbab teatava piiri 80ndate lõppu. Tema loomingu juures tuleks öelda, et tema looming muutub koguaeg. Kaks esimest raamatut mängivad klassikaliste luulekonventsioonidega, kuid mingis mõttes mängivad ka nii, et keeratakse vint üle. Uue kirjanduse revolutsiooniline tuum hakkab väljenduma 1993nda aasta raamatus. Hämmingu punkt on see, et kõnetamise subjekt hakkab hajuma – luule mina ja tekstuaalne iseseisvus puuduvad tihti. 90ndate alguses Krull kuulutab Kristevalt laenatud paatost: tekstis peavad saama sõna allkeeled. Paljusid Krulli projekte saadab mingi taustatekst – on mingi tekst või piltidekollektsioon, mis inspireerib kirjutama. Kui uuemat otsa vaadata luules, siis Krull on ikka 21.sajandil muutunud normaalsemaks luuletajaks. Kui tõlgenduslikke probleeme võib alguses
annaabi.ee 
