Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris luuletaja“ amet. Mässava boheemliku arhetüüpi otsides, siis Johnny B sobib sellesse rolli ehk kõige paremini. Luuletaja, kes ei mahu raamidesse – lakub end täis ja peksab kõik segi. 1974ndal aastal luuletamise järgi
koondised, Nixon tegi Hiinasse ka üllatusvisiidi). Kõige eesmärk oligi Hiinaga suhete paranemine. Nixon oli see, kes lähtus reaalpoliitikast Hiina on kommunistlik ja temaga tuleb läbi saada. Nixoni valitsemisajal tühistati USA kullastandard (ei saanud dollareid enam kullaks vahetada; dollari kurss hakkas sültuma majanduse käekäigust). Nixon valiti ka teist korda presidendiks Watergate'i afäär (pealtkuulamisafäär) ja ta astus ise tagasi 1974ndal aastal. Pärast Nixonit sai presidendiks Gerald Ford (ainus mittevalitud president USAs). Ford ei olnud esialgu Nixoni asepresident (see, kes oli tagandati enne Nixonit ennast juba ära) ja tema järel sai Fordist Nixoni asepresident. USA kongress leidis, et Ford kui usaldusväärne isik tuleb määrata asepresidendiks ja tänu sellele sai temast USA president. Fordi on peetud veidi pikaldaseks. Fordile on ette heidetud, et tema ajal USA kirjutas alla Helsingi lõppaktile
annaabi.ee 
