Nüüd polnud enam jazzil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. 1950ndate kuulsaim jazzmuusik oli Ornette Coleman. 1960ndad 1970ndad: 1960ndate aastate lõpus sai alguse Jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis´e 1968nda aasta plaat ,,Miles in the sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid ka erinevad rock-grupid nagu nt Cream ja The Grateful Dead kasutama oma muusikas jazzi elemente ning harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni. Üks 20.sajandi jazzmuusikat iseloomustav vapp. Tänapäeva jazzi omapäradest: Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist, tegelik looja on seega mängija
kaunistatud geomeetriliste mustritega, suurte nööpide või vöödega. Kleitide disainimisel eelistati lihtsat sportlikku joont. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev. Palju esines vöötatud kostüüme, kus vöö oli viidud puusadele. Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all sageli kõrge kaelusega dzemprit. Tõeline murrang moes oli mini21(vt joonis 17 ja lisa 10). Joonis 17. 1968nda aasta seelik Allikas: http://vintagedancer.com/1960s/1960s- fashion-womens/ (15.05.17) Hipiliikumine ja -stiil oli üks osa 60ndatest. Nende põhimõtteks oli end riietada võimalikult mugavalt ning loodulähedastes toonides. Riietelt võis leida narmaid, lillemustreid, õhulisust 19Kättesaadav raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 20Kättesaadav Internetist: https://en
annaabi.ee 
