Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud(641). Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. 195463 toimus massiline rajoonide ja külanõukogude ühendamine suuremateks. Selle tulemusena jäi alles 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguse 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides. mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, KohtlaJärve, Pärnu, Narva, Sillamäe). Aastani 1990 jäi alles 15 rajooni. 1990 muudeti Eesti NSV Eesti Vabariigiks. 1990
ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud(641). Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952 katsetati ka rajoonide grupeerimist kolmeks oblastiks -- Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast --, kuid see jaotus end ei õigustanud ja kaotati järgmisel aastal. Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. 195463 toimus massiline rajoonide ja külanõukogude ühendamine suuremateks. Selle tulemusena jäi alles 15 rajooni, mis praktiliselt kattuvad praeguse 15 maakonnaga, erinedes neist vaid üksikutes detailides. mis paiknesid samades piirides praeguste maakondadega 42 linna ja 9 linnalist alevitasulat; 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe). Aastani 1990 jäi alles 15 rajooni. 1990 muudeti Eesti NSV Eesti Vabariigiks. 1990.
annaabi.ee 
