rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu). Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome punaste ja valgete vahel. II maailmasõjas pidi Soome võitlema Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas ja Jätkusõjas. Selle käigus kaotas Soome mitmed alad nagu Karjala ja Petsamo. Et vältida NL pahameelt ja uusi konflikte, jäi Soome Nõukogude Liidule kuulekaks, toimus nn finlandiseerumine. Kuni 1950ndateni oli Soome valdavalt agrikultuuriline maa, kuid edaspidi toimus riigis hoogne majanduslik areng, saavutades heaoluriigi taseme. Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal, eurotsooniga liitus 1999. aastal. Soomes valmistatakse erinevaid veesõidukeid, autosid ja teisi masinaid. Seda on kergemaks teinud ka kohaliku tooraine olemasolu, nagu vask, nikkel ja kroom. Tähtsal kohal on puidutööstus, puit ja paber moodustab ekspordist veerandi. Eriti tuntud on aga
Stalinistlikust kirjandusest lahtiütlemine seisnes muutustes: eluhoiakud mitmekesistusid, kultuurisuhted muutusid keerulisemaks. Kultuurialad sünkretiseerusid. Poliitiline järelvalve loobus kirjandusloomesse sekkumast. Liiguti sotsialistlikust loomingust, kus tuli Stalinit kiita, sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. J. Smuul oli Kirjanike Liidu esimees. Tema I luuletus ilmus 1943. Intensiivne värsilooming kestis 1950ndateni ja arenes paralleelselt lüürilises ja lüroeepilises suunas, sageli mõlemate algete ühte sulades. Ta oli sõjajärgse poeemi silmapaistev viljeleja. Tema loomingus ilmnesid žanri võimalused ja ajastuomased nõrkused, esmajoones sotsiaalsete probleemide tendentslikult moonutav käsitlus ja Stalini kultus. Lüürilisemates eneseavaldustes alustas Smuul sõjaaegsete elamuste värsistamist, hakkas aga varsti võimu nõuetele vastavalt kujutama inimteadvuse ja inimsuhete muutumist, endise
- Sõjavägi - Hävituspataljonid: algul ootasid võimud neilt väga palju tuge. Kohtadel pidi moodustatama hävituspataljonid, kes tunnevad kohalikke kõige paremini. Tegelikult sinna väga palju vabatahtlikke ei olnud (need, kes ise tahtsid, ei olnud tihtipeale sobilikemad). Sisulist abi väga ei olnud. - Muud institutsioonid ja isikud Noorte salaorganisatsioonid. Nõukogudevastane vastupanu kuni 1950ndateni metsavendluse näol, seejärel noorteorganisatsioonide tegevus, seejärel avali vastupanu jne. Paralleelselt relvastatud vastupanuga oli arvestatav noorte vastupanu selgelt olemas. Igal aastal saadakse võimude poolt kätte mitmeid noorteorganisatsioone: 1945. aastal 6 jne (pidevalt suurenev). Koostööd noorteorganisatsioonidel ja metsavendade salkadel omavahel ei olnud. Põhiliselt tegutsesid organisatsioonid üldhariduskoolides (keskkooli osas peamiselt), vähemal määral oli
annaabi.ee 
