eesti Ida ja Politseipataljonidest, kes enam ei soovinud võidelda vaenulikel Samaaria lagendikel ja Volhovi soodes ning eelistasid oma aastase sõdurilepingu lõppedes aidata hoopiski meie hõimuvendi. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Eesti vabatahtlikest moodustati 1941aasta algupoolel luuresalk ERNA, mis sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse. v 1942aasta algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. v Ainult eestlastest koosnev 13meheline luuresalk hukkus ülesannet täites 1942aasta sügisel ArhangelskVologda raudtee piirkonnas. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila )
parlament 25 juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivasid ka NSV Liidule kuulunud Karjala alad. 19 sept 1944 a sõlmiti Soome ja Nsv Liidu vahel vaherahu , ning hiljem allkirjastati ka rahuleping. Soomlased pidid taas leppima sellega, et Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV Liidule , kuid ka sel korral säilitas Soome iseseisvuse. 11Murrang sõjas. Idarindel oli sakslastele suurõnnetuseks Stalingradi lahing. 1942aasta lõpul ja 1943 aasta algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 Saksa sõdurit. Kaks ja pool kuud kestnud verised lahingud lõppesid saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi.1943 aasta jaanuaris murdis punaarmee läbi ka piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppesid selle linna elanike kannatused. Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941a septembris. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäi
annaabi.ee 
