Savisette ja kiltkivi rikkad mullad sisaldavad kõige rohkem pliid. Saastamata muld sisaldab pliid tavaliselt 2-60 mg/kg. Pliid lisatakse bensiinile oktaanarvu suurendamiseks alates 1920ndaist, praegu umbes 0,8 g liitri kohta. Mullas tekivad pliist enamasti raskesti omastatavad orgaanilised ühendid. Plii on tugevasti akumuleeruv. o Arseen Inimtegevusel satub loodusesse ~80 000 tonni ehk 95% Maal vabanevast arseenist. Suurim saastaja on pestitsiiditööstus. 1940ndateni, pihustati viinamarjaistandustes aastas kuni 2,7 kg arseeni hektarile. Metallurgias on arseen maakide särdamise kõrvalsaadus. Umbes 50% lendunud arseenist koguneb mulda vastavate tehaste läheduses. Arseeni mürgisus loomadle sõltub: arseeniühendist, organismi liigist ja vanusest, teistest ühenditest ja keskkonna pH-st. Inimesel põhjustab surmava ägeda mürgistuse 70-180 mg. o Vask Vask kuulub mitme elutähtsa ensüümi koostisesse ja on mikroelemendina seetõttu
a. kaardil on tähistatud see ala hõreda metsaga heinamaana.) Võrreldes uurimisala muu osaga on selle ala luhakooslus suhteliselt noor ning ei oma sellist ajaloolist väärtust kui ülejäänud luhaalad. 38 4.1.1. Halliste luha põllumajanduslikust maakasutusest Pool-looduslike koosluste leviku kõrgaeg oli Eestis 19. sajandi lõpul, kui looduslikud rohumaad võisid hõlmata ligikaudu 1/3 maismaa pindalast. Ligilähedane olukord kestis 1940ndateni (Kukk, Kull 1997). Käesolevas töös kasutatud vanimad allikad "Vene 1- verstane" kaart ning 1905. a. topograafiline kaart näitavad ilmselt kasutuses olnud niidupindala maksimaalset seisu. Kogu niidukoosluse pindala suuruseks hinnati ca 457 ha (tabel 2). Halliste puisniitu on heinamaana kasutatud arvatavasti aastatuhandeid. Ümbruskonna asulate heinamaad asusid enamasti Halliste jõe kaldail, seda kuni 1950.- 1960ndateni
Traadi puhul eeldame, et mingisugust maaelukajastust peaks tema loomingus tulema. Sinna juurde ka traditsioonilist hoiakut. Võib julgelt öelda, et Traat on Krossi kõrval teine väga oluline autor. Võrreldes Krossiga Traadi tegelaskond mängib mingis mõttes ühiskonna madalamates kihtided. Kross viitab siiski kõrgema klassi poole. Traat õppis stsenaristikat. Suurest sarjast – kõigil neil 12 osal on ka eraldi pealkirjad. Tegevusaeg on 1880ndatest aastatest kuni 1940ndateni. Kui seda võrrelda Tammsaar „Tõe ja õigusega“, siis võib öelda, et see ühele kohal keskendatus on selles teoses suurem kui Tammsaarel. Osad on küll üsna ühes võtmes kirjutatud, kui viimane on siiski veidi teistmoodi. Keskne vaatepunkt liigub vähemalt osaliselt lapstegelasele. Võib üsna kindlalt väita, et selles osas on ka autobiograafilist materjali piisavalt. Vaino Vahing (1940-2008) 70ndate alguses hakkab psühholoogiline tendents kirjanduses süvenema.
annaabi.ee 
