MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941.aastal . Tubin kirjutas ka kaks ooperit ,, Reigi õpetaja" ja ,,Barbara von Tisenhusen"
Siiski tuleb aga tunnustada Beria organisaatorivõimeid: just tema oli Nõukogude Liidu kaitsekontseptsiooni üks põhilisi väljatöötajaid, tema seisis aatomiprojekti algatamise juures ning hiljem juhtis ja kureeris seda. Üksnes tema nimest on saanud sõna ''mõrtsukas'' sünonüüm. ''Beria aeg'', nõnda on hakatud nimetema aega 30lõpust, kui Beria hakkas juhtima NKVD-d. Eluajal Beriat jumaldati, ta oli kultuse objekt, alguk Gruusias ja Taga-Kaukaasias, pärast Moskvasse kolimist 1938aastal aga kogu Nõukogude Liisdus. Taga-Kaukaasias prrti teda kõige ustavamaks Stalini kaukaaslastest pooldajaist. Moskvas sai temast aga üks neid juhte, kelle portreedega käisid töötajad demonstratsioonidel ja kelle nime kandsid kolhoosid ja kaevandused, tänavad ja partisanisalgad. Iseäranis muljetavaldav oli Beria kultus Gruusias. Ja seal oli ka põhjust Lavrenti Pavlovitsi armastada, sest Gruusia ja Taga-Kaukaasia parteiorganisatsioonide juhina tegi ta palju piirkonna
Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp nõiatrumm. Arbuma nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik. Stalinismi ajal keelustati nende looming ja nad visati kirjanike liidust välja. Henrik Visnapuu 1890- 1951 Sündinud Viljandimaal Helme vallas. Isa oli mõisatööline. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja eksami ning töötas õpetajana külakoolides, 1912.a Tartus. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ekstermiga
annaabi.ee 
