aastal välja uue kursi mis oli julge ning edukas ettevõtmine. Ta püüdis kriisi ületada erakapitali tegevuse riikliku reguleerimisega, dollari devalveerimisega, ühiskondlike tööde ja erakorralise riigiabi kavadega. Välispoliitikas ajas F.Roosevelt nn hea naabri poliitikat. Samal aastal sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Kuid hoolimata sellest sai Roosevelt palju kriitikat. Teda süüdistati fasismi, sotsialismi ja kommunismi sissetoomises USA majandusellu. Siiski valiti ta 1936ndal aastal taas presidendiks. Ta otsustas jätkata uuendustega ning ümberkorraldustega, kuigi tundis tugevat vastasseisu. Nii Kongress kui ka Ülemkohus hakkasid märkama presidendi valitsemises ning otsuste langetamisel vigu. Lõpuks kiideti ikkagi heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste seniseid elusid. Tänu Rooseveltile astusid Ühendriigid uude, majanduslike ja poliitiliste muudatuste ajajärku. Uue kursi poliitikal
valitakse Laika, korraldasid Päts ja Laidoner 12.märtsil ennetava sõjaväelise riigipöörde: arreteeriti vapside liidrid, suleti nende organisatsioonid ning 6ks kuuks kuulutati välja kaitseseisukord põhjendusel, et olevat lavastatud vapside võimuhaaramise kaitse. Septemberis (kui 6 kuud möödus) pikendati kaitseseisukorda aasta võõra. Riigikogu saadeti määramatuks ajaks puhkusele algas nn vaikiv ajastu. 1936ndal aastal asendus demokraatia riigikord Pätsi juhitava autoritaarse diktatuuriga. 1936a algul sai Päts referendumil loa moodustada organ uue PS-e moodustamiseks. Uue PS-e väljatöötamiseks moodustati kahekojaline Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 veebruaris ja võttis vastu uue PS-e 24.juulil 1937 ja see jõustus 01.01.1938. rahvuskogu eeskujul valiti kahekojaline riigikogu. Vastavalt uuele PS-le sai Eesti endale presidendi ja valimised toimusid 24.aprillil 1938. Presidendiks sai Päts.