karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad, koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19. sajandi lõpu jantide moraliseeriv ja õpetlik motiiv. Hilisemates lühinäidentides ei tõusnud Luts enam oma algsele tasemele. Lühikesi uusromantistlikke muinasjuttnäidendeid "Siniallik", "Ülemiste vanake" (mõlemad tr. 1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima Lutsu proosateoseid. 13. Eduard Vilde näitekirjanikuna (,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"). Uue linnaelu ja noore intelligentsi probleemid tõi eesti lavale Eduard Vilde (1865 1933). Tema tippnäidendid ("Pisuhänd" ja "Tabamata ime") jäävad Vilde küpsusperioodi, kuhu kuulub ka romaan "Mäeküla piimamees". Vilde tõi eesti draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused. Kui Kitzberg kirjutas külaelust, Luts
Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus
annaabi.ee 
