Vabbe Seine'i jõgi jätab kuidagi külmaks ja jääb arusaamatuks. Erinevalt Vabbele puges hinge aga tuntud ja armastatud Wiiralt, kes on iseseisvusaja graafikutest kõige tuntum. Ta on saavutanud suure meisterlikkuse peaaegu kõigil graafilise tehnika aladel. Aastast 1925 tegutses Wiiralt Pariisis. Wiiralti loomingut iseloomustab suur fantaasiaküllus, mis mulle tema teoste juures kõige rohkem meeldibki. Tema varasemates töödes on märgata sidet ka ekspressionismiga, 1930ndates aastates pöördub kunstnik aga realismi poole, milles saavutab ta klassikalise selguse ja vormikindluse. Wiiralti teosed olid Kumus pandud musta raami sisse, see andis piltidele mõjuvama efekti. ''Istuv naine ja mees'' , ''Söömar'' ja kindlasti ka ''Põrgu'' rahvas armastab seda. Järgmiseks Kumu verstapostiks võib pidada Paul Burmani, kelle elutee ei ole mitte lihtsamate killast. Burmani jaoks oli maalimine sama paratamatu nagu elamine ise.
Inimesi ei saanud lahti lasta-kokkulepped. Lilla joon on tööpuudus. Kogunõudlus on: C; I; G Et vähendada tööpuudust, peaksime mõjutama neid tegureid. Eratarbimist C saab mõjutada maksupoliitika läbi (makse alandada: hinnad läheksid allapoole) Investeerinud I Intressimäärade alandamine: toob kaasa hinnataseme tõusu Valitussektor G alandasime C ja I, kuid tahaksime suurendada G aga vastupidised protsessid tekivad. Saab nt laenu võtta, et riiki stimuleerima. 1930ndates uus: riik peab majandusse sekkuma, mis on uus võrrendes varasemate teooriatega. Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika-kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks. Eeldab maksude alandamist. Sisuks on juhtida majandustsüklit riigi kulutuste kaudu. Samas fiskaalpoliitika, mis on suunatud ülekuumenemise vähendamisele, eeldab maksude tõstmist. Kui valitsussektori eesmärgiks on kasutada fiskaalpoliitikat majanduse elavdamiseks siis
annaabi.ee 
