Ta väitis et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad aga rahvus jääb.rahvuse areng on riigi tähtsaim ülessanne ning klassihuvid ja erahuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Ning selles mõttelaadis oli inimese ohverdamine alati õigustatud riigi või rahvuse hüvinguks. Natsionalism oli 1920- 1930 paljude diktatuuride aluseks. Benito muutus miitedemokraatlike ja diktatuuride eeskujuks. Isegi hitller pidas teda oma õpetajaks, kui 1930aastal jäi mussolini oma kolleegi varju, kuna saksa mõju oli euroopas tunduvalt suurem kui itaalial. FASISTLIK DIKTATUUR Mida suurem oli itallaste rahulolematus peale 1MS seda suuremat poolehoidu omas Mussolini. 1921aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei edu. Ning varsti sai ta ka peaministri koha (1922sügis). Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ning ähvardas nendega Rooma marssida. Ka Itaalia kuningas oli fasistlike vaadete pooldaja.
Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929)
annaabi.ee 
