mõisnike maad ja u 1000 mõisat Osa maast kingiti Vabadussõjast osavõtnuile Maa müük talunikele (u 55 tuh asundustalu, pangalaen 55 a) Riigimaal loodi riigimajandid, põllutöökoolid, vallakoolid, kodumajanduskoolid Tulemus: Eestist sai väiketalundite maa üle 100 tuh talundi Talumajapidamine Maad keskmiselt 10-20 ha Piimakari või, juust meiereides. Eesti Võieksport. Peekonsea kasvatus. Eesti Lihaeksport 1930aa Lina ja kartul müügiks Teravili, 1930.aa kaitsti siseturgu tollidega Põllutöö käsitsi, talgutega. Sulased, tüdrukud. Külvi-, niidu-, rehepeksumasinate ost. Esimesed traktorid, 1938 I kombain. Talude heakorrastamine: lille- ja õunapuuaiad. Kodukaunistamiskampaaniad. Riigijuhtidel oma talud. Tööstus 1920.a Vene turu ärakukkumine Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot
Baltisaksa historiograafias mõisteti kogu Kuramaa hertsogiriigi tekkimise lugu hukka. Gotthardis nähti ordu reeturit – olevat müünud kogu Vana-Liivimaa maha puht isikliku kasu saamise lootuses. Tänapäeval mõistetakse, et kuigi tema tegevuses võib näha ka omakasupüüdlikke ajendeid, ei jäänud tal muid valikuid. Orduriik polnud jätkusuutlik, mingi uus peremees oli tarvis leida. Teine üsna äärmuslik seisukoht pääses maksvusele 1920-1930aa Läti rahvuslikus historiograafias – Kuramaa hertsogiriigis hakati nägema peaaegu mingisugust lätlaste riiki, taheti Läti riigi ajalugu viia tagasi peaaegu keskaega. Jakob – temas nähti peaaegu mingit Läti vanemate õigusjärgluse pärijat, puudi sedamoodi asjale läheneda. Lätlaste riik ei olnud Kuramaa hertsogiriik kindlasti mitte. NL historiograafias traditsiooniliselt läheneti kõigele klassivõitluse printsiibist ja üritati igati maha
annaabi.ee 
