Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1. Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on roheline, muster varieeruv. Elupaikadeks on väikesed veekogud, tiigid, väikejärved ja karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel. Toituvad ka maismaal. Talvituvad veekogu põhjas või maismaal. o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust. o Tiigikonn – kuni 8 cm o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm. Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga. Sugukondlased: kärnkonlased Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina. Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn. o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk,
Eestit ning ka teisi Euroopa riike enda alluvusse saada. Tänu sellisele olukorrale, mis Eestis just kriisi ajal toimus, oli hea võimalus kommunistidel pöörata ka Eesti kommunistlikuks riigiks. Kommunistid tekitasidki lõpuks mässu, kuid Eesti suutis nad siiski maha suruda. Välispoliitikas oli Eesti Vabariik juba algusest peale aktiivne. Peale üht aastat olles iseseisev astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas sealset tegevust. Näiteks pandi 1925ndal aastal paika Türgi-Iraagi piir , loodi head suhted Rootsiga ning Eesti sõlmis Lätiga tiheda liidu. 1932ndal aastal sõlmiti Nõukogude Liiduga mittekallaletungileping ning hiljem 1939ndal aastal sama leping ka Saksamaaga. Lõpuks loodi ka kauaoodatud Balti Liit. See liit aga kahjuks ei andnud maailmasõjas väikeriikidele ühti mõjukat liitlast. Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil varem ei
annaabi.ee 
