Versailles rahuleping sõlmiti ainult teatud tingimustega. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandikku võrra. Reini jõe äärde moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Leian, et kui Saksamaa poleks esitanud nii palju nõudmisi sõjas, poleks Saksamaal reparatsioonimakseid olnud. 19201930ndatel hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava New Deal (uus kurss). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid, ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. On mõistetav, et riigil hakkasid asjad korda minema. Rahvaliitu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esialgu ei võetud Rahvasteliitu sõjas kaotanud riike ehk Saksamaad ja tema liitlasi
lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid
7. Millise ka kaasajal olulise teooria esitas George Boole oma uurimuses An Investigation into Law of Thought? George Boole (1815 1864) oli inglise matemaatik ja loogik. Ta oli matemaatilise loogika rajajaid. 1854. aastal avaldas George Boole oma raamatu, ,,An Investigation into Laws of Thought" mis pani aluse nn Boole'i algebrale väites , et see on lihtne algebra. Boole´i algebra põhimõtet kasutatakse praegu laialdaselt infootsingus. 8. 19201930ndatel hakkasid infoprotsesse uurima erinevate erialadega seotud isikud, nende hulgas H.Nyquist, R.V.L.Hartley, J.Bernal, S.C.Bradford, A.J.Lotka, H.Bliss, G.Zipf. Milliste uurimisteemadega nimetatud isikud tegelesid? Harry Nyquist'i (1889 1976) 1924.a ilmunud artiklis Certain factors affecting telegraph speed antud teoreetiline käsitlus informatsiooni edastamisest Ralph Vinton Lyon Hartley (1888 1970) panustas samuti infoteooria alustesse. 1928
lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine. · Valimiskünnise puudumine: oli palju erakondi aga puudus parlamendienamus. INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks