Seega on kohtunike ja juristide roll minimaalne. Friedrich II leidis, et see seadustekogu peaks olema eeskujuks ka teistele riikidele. Kui panna kirja kõik ühiskonnas tekkivad probleemid, siis saavad nad kõik ka lahendatud. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19160 paragrahvi), kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid (nt. § 96-100 oli selle kohta, mida käsitletakse raamatukogude või looduskogu kabinettide all). Üldse iseloomustas seda seaduste kogu liiga suur, suisa kriitikavaba usk mõistuslikkusesse, kahtlus kodanike iseseisva vastutuse suhtes ning vananenud arusaam ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku ühiskonna toodang
andnud usus modernus seega siis konsiliaatorite versioon sulatades kokku saksa õiguse doktriini. Erinevate õigusallikate rakendamine tõi kaasa nii mõnegi puhtsaksa normimaterjali ärakasutamise. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailideni reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19160 paragrahvi) kui võimaliik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid. 18.saj oli iseloomulik kiriku religioosne- dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale. * Valgustusliikumine esitas mehe- naise vahelise võrdsuse nõude * Lapsed võisid ise abikaasa valida. ALRs oli üksikasjalik reeglite süsteem selle kohta, et kohustuti vanemate luba saama abiellumaks oma valitud kaaslasega. * Tsiviilõigus ei tohi abielus näha religioosset institutsiooni vaid kodanlikku kokkulepet