Fourth level Fifth level Looming 20.saj tippsaavutus Juugendlik joon Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Lennuk. 1910 Mõjutused rahvusromantismist Üldistatud vormikäsitlus Dekoratiivne stiliseering Edvard Munch Deemon. 19111912 Surma viis. 19111912 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Surma lõikus" 19111912 Click to edit Master text styles Märter. 1913 Second level
kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks. Tõenäoliselt oleks Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritud hoone valmis 19111912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. 3 VineeriMööblivabriku klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma
Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Lapselaps Lembit Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia parlamendiliige, kes esindab Montgomeryshire'i. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 19101912 tegutses ta aktiivsel harrastusastronoomide seltsis ,,Vega". 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas ,,Mirovedenje" vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide ( meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda ) kohta.Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Öpik oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Öpik Tartu Ülikoolis ning vahepeal ka Harvard Ülikoolis.