Samuti kaladest ja pisinärilistest. Pisinärilistest toituvad siis, kui on huntidel pojad. Vitamiine saavad taimetoidust ehk mida väiksema kehamassiga on herbivoor (kaelushiir), seda % suurem on maosisumass. Kesk- Aasias söövad hundid ka meloneid ja tsivkasid. Levik Kunagi oli vallutanud peaaegu kogu põhjapoolkera (16-32 alamliiki). Hiinas on vähe, sest huntidesse suhtutakse radikaalselt. Lõuna- Hiinas polegi hunti olnud. 18ndate aastatel oli hundi arvukus väikseim. Pärast seda hakkas kasvama – inimeste meelsuse toimus muutus. 19ndatel oli hunt levinud kogu Euroopas. Hundi arvukus on alati tõusnud siis, kui inimestel on “liigisisesed” probleemid (perestroika) ning inimestel pole aega hundi küttimisega tegeleda. Euroopas toimub hundi arvukuse vähenemine. Arvukus ja küttimine Läbi aegade on olnud hunti hästi palju. On olnud inimesele kogu aeg ohuks ja
üksindust, mida tundis keset modernistlikke kunstikoole. 1914.a. külastas Sibelius Ameerikat. Norfolki muusikafestivaliks kirjutas Sibelius oma järjekordse sümfoonilise poeemi "Okeaniidid". 1914.a. alanud I maailmasõda tõi kitsendusi Sibeliuse kontserdireisidesse, kuid ei võtnud temalt loomisindu. Suurejooneliselt tähistati Soomes 1915.a. Sibeliuse 50ndat sünnipäeva. Juubelikontserdil esitati autori juhatusel esmakordselt tema V sümfooniat. 1917-18ndate aastate keerukate sündmuste reas ei suutnud Sibelius hästi orienteeruda, kuid oma loomingus jäi ta truuks senistele printsiipidele. Aastatel 1921-23 reisis helilooja palju Euroopas. Samal ajavahemikul kirjutas ta ka oma viimased ulatuslikud helitööd VI ja VII sümfoonia, sümfoonilise poeemi "Tapiola", muusika Shakespeare´i draamale "Torm" ja mõned laulud. 1929 .a. valminud "Kolm pala viiulile ja klaverile" opus 116 jäi Sibeliuse viimaseks helitööks.
annaabi.ee 
