Kõigile ootamatult otsustas ta sõita Sahhalinile, kuhu saadeti sunnitööle kriminaalkurjategijad. Ta valmistus sõiduks põhjalikult ning 1890 aprill asus teele läbi Siberi. Kohale jõudis ta 11 juuli 1890, kuhu jäi 3 kuuks. Tagasi sõitis aga läbi India ookeani, Suessi kanali ja Musta mere. 8. Detsembril 1890 jõudis ta Odessa kaudu Moskvasse. 1892 ostis ta Moskva läheduses mõisa, kuhu kolis koos vanemate ja õega elama kuni 1898aastni. Majas oli olemas haigete vastuvõturuumid, kus andis talupoegadele arstiabi. Tema kulul rajati ka 3 kooli. Sajandivahetuseks oli ta juba raskesti haige ja tohtrite soovitusel elas ta Jaltas. Kolm aastat enne surma abiellus Anton näitlejanna Olga Knipperiga, kuid järelkasvu neil polnud, kuna naise liigsete füüsiliste pingutuste tagajärjel teatrilaval rasedus katkes. 2. juulil 1904 Anton sureb,
vapustas Antonit ja ta otsustas oma elu järsult muuta. Kõigile ootamatult otsustas ta sõita Sahhalinile, kuhu saadeti sunnitööle kriminaalkurjategijad. Ta valmistus sõiduks põhjalikult ning 1890 aprill asus teele läbi Siberi. Kohale jõudis ta 11 juuli 1890, kuhu jäi 3 kuuks. Tagasi sõitis aga läbi India ookeani, Suessi kanali ja Musta mere. 8. Detsembril 1890 jõudis ta Odessa kaudu Moskvasse. 1892 ostis ta Moskva läheduses mõisa, kuhu kolis koos vanemate ja õega elama kuni 1898aastni. Majas oli olemas haigete vastuvõturuumid, kus andis talupoegadele arstiabi. Tema kulul rajati ka 3 kooli. Sajandivahetuseks oli ta juba raskesti haige ja tohtrite soovitusel elas ta Jaltas. Kolm aastat enne surma abiellus Anton näitlejanna Olga Knipperiga, kuid järelkasvu neil polnud, kuna naise liigsete füüsiliste pingutuste tagajärjel teatrilaval rasedus katkes. 2. juulil 1904 Anton sureb, tema kunstiliseks testamendiks jäi tema viimane näidend "Kirsiaed". Looming: