psühholoogia ja sotsioloogia vahele, et oleks võimalik uurida ühiskonda eraldi individuaalsest aspektist. Durkheimi eesmärgiks oli näidata sotsiaalset reaalsust väljaspool indiviidi ja luua viisid selle reaalsuse uurimiseks (Morrison 2006: 186). Sotsiaalse reaalsuse all pidas Durkheim seega silmas mitte füüsilise keskkonna ja indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda karakteristikuid ning kvaliteete (Mitendorf 2004: 13). 1890nendatel oli väga levinud seisukoht uurida ühiskonnas olevaid probleeme indiviidi mentaalse elu seisukohalt. Durkheimi sooviks oli muuta sotsioloogia iseseisvaks distsipliiniks, mille raames vaadeldakse ja uuritakse eksisteerivaid sarnasusi erineva struktuuriga ühiskondades. Faktilist uurimist kasutas Durkheim, et koguda teadmisi ühiskonna kohta, viies läbi statistilisi uurimusi mitmetest sotsiaalsetest nähtustest, mis eksisteerisid eri tüüpi ühiskondades. See aga tõi tema
Pöllutööriistatd muutusid senisest paremaks, raudäke ja õlgader, hakkasid levima ka mitmed pöllutöömasinad ntks 1860nendatel hakkasid laiemalt levima aurujõul töötavad pöllutöömasinad (lokomobiilid), olulisemad neist olid rehe/viljapeksumasinad. Aurujõud oli pikkaaeg olulisel kohal, esimesd traktorid ilmusid mõisapöldudele alles enne I Maailmasõda. Kõik võeti mõisates esimesena kasutusele, taludes toimus murrang alles 1890nendatel, kui sinna il usid ka auru jöul töötavad viljapeksumasinad. Mõisamajanduses toimus oluline pööre alates 1860nendatest aastatest- mõistaes hakati oluliselt rohkem tegelema veisekasvatusega- nii lihaveiste kui piimakarja kasvatamine. Sellega tekkis mõisates ka uus teema- tõukarja arendus. Mõisates toimub aegamöööda põhimõtteline pööre,m mis jöuab löpule 20 saj alguseks- peamiseks tootmisharuks kujunebki piimakarjakasvatus, eriti just Liivimaal
annaabi.ee 
