Oli ajalooõpetaja mitmes kohas Liivimaa, seejärel venestusaja tõttu leidis tööd Riia ajalooseltsi raamatukogu hoidjana. Oli Balti ajaloo kuukirja väljaandja. Käsitles põhjalikumalt Põhjasõda (Tartu katastroof). Seejärel kandus ta huvi kaasajale lähemale ja pani aluse allikakogumisele. Tema koostatuna ilmus mitu kogumikku mälestustega, mis kajastasid 19.sajandit. 1905 aasta rev mõjul võttis ta dokumenteerida selle sündmusi. Hiljem laiendati seda ka 1890ndateni. – kroonika. Leonid Arbusow junior – noorema põlve ajaloolane. Oli seniori poeg. Sündis Kuramaal, suri Göttingenis 1950ndatel. Arbusow õppis Tartu Ülikoolis Richard Hausmanni käe all ning täiendas end hiljem ka Saksamaal. Oli TÜ lõpetanud teoloogia kandidaadi kraadiga. Pärast Göttingenis doktorikraadi kaitsmist tegutses ta Riias eraõpetlasena 1919.aastani. Tema ülesandeks sai valmistada ette põhjalik uurimus reformatsiooni 400
1630. a. alates hakati maarahvale kiriku ja koguduste juures looma köstrikoole. 1632. a. avati Tartus ülikool Academia Gustaviana(kuni 1710). Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas (6 aastat), seejärel võis õpinguid jätkata (3 aasta vältel) kas samas teaduskonnas, teoloogia, arsti- või õigusteaduskonnas. vene ajal anti Liivimaal 1739. aastal välja korraldus, et kõik 7-12aastased lapsed peavad koolis käima või kodus lugema õppima. 1802. a. taasavati Tartu Ülikool. Kuni 1890ndateni oli see saksa keelne. venestamisajal hakati vallakoolides aineid õpetama vene keeles. TÜ-s sai vene keel õppekeeleks. Aleksandrikool 1888-1906 Põltsamaa lähedal tegutsenud õppeasutus, mille loomise jaoks algatati ärkamisajal korjandus. Eestikeelne õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkav õppeasutus. iseseisvusajal korraldati ümber eesti haridus: alg- ja keskastme koolid muudeti eestikeelseteks. 1919.a. ilmus Eesti Haridusministeeriumi määrus, milles nähti ette, et 1.-7
annaabi.ee 
