Esmaseks turuks oli üha kasvav linnaelanikkond ja põllumajandusliku pöörde üle elanud maatüübid. Tööstuslik pööre toimus eriaegadel. Kõigepealt inglismaal. See algas 1760nendatel- 80nendatel. Algas eelkõige tekstiilitööstusest. Kestis mingi 1850-ni. Igale poole pmst oli pääsenud domineerima masinad. Prantsusmaal algas tööstuslikpööre 18-19 saj vahetusel. Tänu FRA revile muutus maaa eraomandiks. See pööre jõudis lõpule 1860nendatel aastatel. USAs algas tööstuslikpööre 19 saj alguses ja lõppes 1850nendatel. Saksamaal algas ka 19 saj alguses aga lõppes alles 1880. Venemaal sai alguse 1870nendatel aastatel- SIIT KADUS ÄRA MIDAGI Ä Industriaalühiskond- kui tööstuses on hõivatud sama palju kui põllumajanduses või rohkem kui põllumajanduses ja tööstus annab põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustab: · Linnastusmine e urbaniseerumine
"Vene impeeriumi täielik seaduste kogu" 45 kõidet Balti provintsides kehtis ainult väike osa nendest seadustest- need, mis ei läinud vastuollu kohalike aadlike privileegidega. Balti provintsiaalõigus Olulisemad ümberkorraldused algasid 19 saj alguses (seotud talurahva reformidega 1802 ja 1804). Ka pärisorjuse kaotamine 1816 ja 1819. alates 1849-1865 anti välja mitu erinevat talurahvaseadust, millega oluliselt nende õigusi reformiti. 1860Nendatel anti välja ka terve rida üksikküsimusi reguleerivaid aktne, ntks talurahav liikumisvabaduse suurendamisega, kodukariõiguse kaotamisega jne. Spiranski komisjon- nägi ette muutusi ka balti provintsides e balti provintside provintsiaalõiguse kodifitseerimine. Õiguste sisu pidi jääma senisele kujule, lihtsalt süstematiseerima neid. Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel
annaabi.ee 
