ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutuste ja ümberasumise kohta 1850 1860ndail aastail. Samuti käis ta kohapeal ajaloolisi tegevuspaiku vaatamas ja rahvapärimusi kogumas. Kirjanikuna aga ei piirdunud vilde olemasoleva materjaliga, vaid kasutas seda nii ajaloo.iste kui ka väljamõeldud tegelaste suhete ja võitluse kirjeldamiseks ning arendamiseks. Triloogia esimene osa mahtra sõda käsitleb üht hutu talupoegade massilisest vastuhakkudest põhja eesti mõisates. Romaanis on kirjanik üksikasjalikult valgustanud kohtuprotsessi ja süüdimõistetute karistamise
aastase orjuse eest teravalt baltisakslasi ja ülistas eestlaste muistset vabaduspõlve 1868 esimene kõne oli "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" 1870 kolmas kõne "Nõia-usk ja nõia-protsessid" o 1878 märtsis ilmuma hakanud ajalehe "Sakala" asutaja ja toimetaja o 1881 valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks o 1860ndail esimese üldlaulupeo korraldamine o Avaldas raamatuid "Teadus ja seadus põllul" (esimene osa ilmus 1869) "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874) "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876) "Sakala kalender põllumeestele" (1880) "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" (1867) "Kooli lugemise raamat" · I osa 1867 · II osa 1871
Ehitati seltsimaja, mis tegutseb tänaseni. Toimus kaks laulupäeva, anti välja laulupäeva albumid.Seltsielu kandus ka ümbruskonna küladesse. Näiteks oli Nõmme külal oma puhkpilliorkester. Simuna kandi kultuurielu keskuseks on 19. sajandi keskpaiku kiriku juurde tekkinud Simuna alevik. Organiseeritud muusika- ja laulukooriharrastus algas seal 1832. a köstriks tulnud Villem Normanni juhatusel. Ta asutas segakoori, mille muutis 1860ndail aastail meeskooriks. 1866. a organiseeris Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. 1890ndate aastate alguses asutati Paasveres Simuna kihelkonna esimene pasunakoor, Simuna puhkpilliorkester asutati 1912. aastal Gustav Liivi poolt. 19. saj lõpul ja 20. saj algul tegutses Simunas Noorsoo Kasvatamise Selts ja mitmeid teisi seltse, millest vanim oli 1900. a asutatud Simuna põllumeeste selts.1920ndate
"Kalevipoeg" oli aga midagi seninägematut. Selle loomise varjamatuks eeskujuks oli olnud soomlaste "Kalevala", mille oli peamiselt autentsest rahvaluulest kompileerinud Elias Lünnrot, elukutselt arst nagu Kreutzwald ja Faehlmanngi.. 1857.a ilmuma hakanud Õpetatud Eesti Seltsi publikatsiooni näol oli tegemist teadusliku väljaandega, see oli paralleelseslt eesti ja saksa keeles ning pelvis eeskätt estofiilide huvi. 1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega
annaabi.ee 
