kirjasoone. See oli elu täis hädaohte, katsumusi, karmi võitlust loodusega ja põnevaid seiklusi. Tema loomingu tüüpiline kangelane on tavaliselt kõrgete ideaalidega mehelik kuju, kes võitleb ebaõnnega ja tavaliselt võidab selle tänu enda tarmukusele. Tema tuntumad romaanid on ,,Ürgne kutse" ja ,,Martin Eden". Fjodor Dostojevski (1821-1881) Ta on üks enim tõlgitud ja loetud maailma kirjanik. Tema kujunemisel oli oluline talle 1849ndal aastal määratud surmanuhtlus koostöö eest revolutsionääridega. Karistus asendati hiljem sunnitööga kuid armu andmine kuulutati välja alles pärast surma otsuse ettelugemist ning mahalaskmistseremoonia täitmist, kust puudus vaid käsklus ,,TULD". Sunnitöö aastate läbielamised said aluseks paljudele romaanidele. Tema tuntumad teosed on ,,Idioot", ,,Vennad Karamazovid", ,,Kuritöö ja karistus". Romaanid
Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus. 1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua kahekojaline Riigipäev, mille esimeseks kojaks kavandati valitav Rahvakoda ja teiseks riiki esindav Riikidekoda. Nähti ette ühtset välispoliitikat ja sõjaväge. Frankfurdi parlament valis saksa keisriks Preisi kuninga kuid too keeldus. 1849ndal aastal sõlmisid Preisimaa, Saksimaa, Hannover kolme kuninga uniooni, millega ühines veel 28 Saksamaa riiki. Preisimaa tugevdamiseks pidas kuningas Wilhelm I vajalikuks sõjaväge reorganiseerimist. Wilhelm I määras Preisi valitsusjuhiks Otto Leopold von Bismarck, kes viis sõjaväe reformi läbi. Tema sihiks oli muuta Preisimaa suureks riigiks kasutades sõjalist jõudu. Likvideeriti Saksa Liit. 1867a sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 riiki. Erinevalt senisest
annaabi.ee 
