Lydia Koidula luulekogu ,,Vainulilled" 1866 ja ,,Emajõe ööbik" 1867 Lydia Koidula kohta: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Eluaastad 18431886 Isa Johann Voldemar Jannsen (ajaleht ,,Postimees" asutaja (1857)) Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga Eduard Michelsoniga. Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled"
" · Ajalehe "Perno postimees" esimene number. · Toimetaja pöördub lugejate poole sõnadega: "Tere armas Eesti rahwas, mina Perno Postimees, kulutama ollen wahvas keik, mis sünnib ilma sees." · Kreutzwald (18031882) oli eesti kirjanik ja arst. · Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg. · Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. · Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849. · Koidula (18431886) oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. · Pani aluse eesti teatrile. · ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") · Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! · Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.
annaabi.ee 
