Aktiivne vegetatsiooniperiood on ajajärk, mil temperatuur püsib > + 10 C . Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 10 C. Näiteks: viie päeva temperatuurid olid 4,5; 6,3; 9,1; 10,9; 13,4, siis aktiivsete temperatuuride summa on 10,9+ 13,4 = 24,3 C Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Juur Juurestik on peen narmasjuurestik Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured, mille ülesandeks toitainete hankimine Vars-kõrs Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed (3-6 sõlme) Sõlmed on lehtede kinnituskohaks
vegetatsiooniperioodil temperatuurid üle +5 °C. Aktiivsed temperatuurid - ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 100C. Aktiivne vegetatsiooniperiood on ajajärk, mil temperatuur püsib > + 100C . Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 100C. Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. Aktiivsete temperatuuride periood Eestis kestab 17.05-16.09. Efektiivsete temperatuuride summa põhjal võib teatud määral ette ennustada taimede arengufaase, küpsust ja koristusaega . Taimede kasvu ja efektiivsete temperatuuride vahel on leitud kindlad seosed: Näiteks pihlakas hakkab õitsema, kui efektiivsete temperatuuride summa on 2210C Saartel on temperatuur madalam, seal hakkab pihlakas õitsema hiljem Talirukis hakkab looma kui efektiivsete temperatuuride summa on 2500C