NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL 19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades ESTOFIILID e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus toimus 1816 aastal ja Liivimaa kubermangus 1819aastal; seadused kinnitati tsaar AleksanderI poolt. Taluojale tõi see eelkõige isikliku vabaduse: ta ei olnud enam mõisniku ori, vaid tsaari alam. Kuigi passireformini kulusid veel mõned aastakümned, said talupojad endale perekonnanime, mis varem oli olnud vaid vabadel inimestel. Talupoja liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks. Kõige suurema pettumuse valmistas talurahvale aga maaküsimuse lahendus: maa kuulutati täielikult mõisniku omandiks, talupoeg sai seda kasutada
Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid. Mütoloogia allikad on eelnev suuline pärimus ja nende müüdid (rahvapärimus) ja teine allikas kus see on seotud ümbritsevate ja ühendavate tekstide (soome mütoloogia) põhjal. Omab tähtsat kohta. Peterson 1819aastal tõlkis rootsi keelest saksa keelde "Mythologia Fennica". Cr. Ganander- teda võib pidada ka eesti mütoloogia nurgakivi panijaks oma Mythologia Fennicaga. Paradoksaalselt näeme et tegemist on soome algupäraga. Eesti mütoloogia on laenulise päritoluga. Müüti rakendatakse ideoloogilistel eesmärkidel ja põhjus on selles, et rahvuskultuur ise kujutab endast selles ühiskonnas ideoloogilist konstrukti. Pärimuslikke müüte kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel
annaabi.ee 
