00 Männiste 5164 5,164.00 Hunt 5412 5,412.00 Jänes 6242 6,242.00 Hallik 6587 6,587.00 Lepik 7000 7,000.00 Tamm 8154 8,154.00 Kivine 8542 8,542.00 Pilv 9154 9,154.00 Mänd 15421 1,079.47 Tuul 18123 1,812.30 Rebane 25012 2,501.20 Kaasik 25360 2,536.00 Talts 28818 3,746.34 Mets 45000 5,850.00 Maakeer 56894 7,396.22 Paaniste 123456 16,049.28 Joonis 222589 28,936.57 Ööbik 252525 32,828.25 Tabur 255421 33,204.73
Lepik 7000 3% 210 Mets 45000 13% 5850 Männik 1532 3% 45.96 Kuusik 654123 13% 85035.99 Tammik 5124 3% 153.72 Rebane 25012 10% 2501.2 Karu 123 3% 3.69 Hunt 5412 3% 162.36 Jänes 6242 3% 187.26 Mänd 15421 7% 1079.47 Pilv 9154 3% 274.62 Tuul 18123 7% 1268.61 Tamm 8154 3% 244.62 Pink 857 3% 25.71 Toobre 852 3% 25.56 Talts 28818 10% 2881.8 Kivine 8542 3% 256.26 Tuuline 154 3% 4.62 Pilvetsik 4562 3% 136.86 Männiste 5164 3% 154.92 Toomiste 265426 13% 34505.38 Kloom 515426 13% 67005.38 Parv 2561 3% 76.83 Tabur 255421 13% 33204.73 ><
produktiivsusega kooslustes? Mida liigirikkam kooslus seda vähem resurssi on ühe liigil võimalik toota. Pealegi üks suure tootlikusega liik on väga tõenäoline et ta võtab üle kogu koosluse kas täielikult või ebatäielikult. Igatahes ühe suure tootlikusega taime liigil on suur võimalus suurenenud võimalus domineerima hakata. Ergo- küsimuse vastus. Lugesin selle kohta just sellise artikli- http://www.pnas.org/content/104/46/18123.long see räägib täiesti vastu selle küsimuse eeldusele. 31. Kirjeldage koosluste struktuuri erinevaid aspekte 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne);
Kuusik 654123 13% 4 Tammik 5124 3% 1 Rebane 25012 10% 3 Karu 123 3% 1 Hunt 5412 3% 1 Jänes 6242 3% 1 Mänd 15421 7% 2 Pilv 9154 3% 1 Tuul 18123 7% 2 Tamm 8154 3% 1 Pink 857 3% 1 Toobre 852 3% 1 Talts 28818 10% 3 Kivine 8542 3% 1 Tuuline 154 3% 1 Pilvetsik 4562 3% 1 Männiste 5164 3% 1 Toomiste 265426 13% 4 Kloom 515426 13% 4 Parv 2561 3% 1
Väikedriike võib jagada ka puhverriikideks, rahvusriikideks, platsdarmriikideks, ajaloolise kodukolde riigiks (israeal) ja kirikuriikideks(Vatikan). Puhverriikideks on ajalooliselt loetud väiksemaid ja keskmisi riike, mis jäävad erineva süsteemiga riikide või riikidegrupi vahele, näiteks Vahe – Euroopa riigid, ehk väravala Lääne –Euroopa ja Venemaa vahele. Ajalooliselt oli ka Lääne – Eruroopas peale 18123. Aasta Viini kongressi põhja ja lõuna puhvertsoon „hall samettsoon“Benelux riikide näol põhjas ja , Lõuna puhver Shveits ja Põhja Itaalia. Rahvusriikideks on riigid, kus rahvad on rahvusliku enesemääramise õiguse kohaselt moodustanud rsahvusriigi. Nende püsimajäämine sõltub nende rahvaste omatiiluse – ja kaitsetahtest. Väiksed rahvusriigid on suurriikide poolt kergelt haavatavad. Rahvusliku olemise tahe muudab rahva muutub poliitiliseks rahvaks
annaabi.ee 
