see kõik hakkas juba madalal tasemel eestlasi poliitiselt harima. 1877 a. võeti vastu vene riigi linnaseadus. sellega kaasnes demokraatlik valitsemisviis linnades. esialgu peale selle vastuvõtmist jäid linnavalitsustesse ja volikogudesse võimu juurde sakslased. eestlaste arv ainult kasvas koguaeg. eestlased ei saanud majanduslikult viletsa seisu pärast volikogudesse ja linnavalitsustesse. eesti linnades oli 1862 aastaks 62000 eestlast. 17 sajandi lõpuks oli 181000 inimest. linnadesse rajati kiiresti palju vabrikuid. tolleaegsed suurimad linnad (1897): 1) tallinn - 64000 2) tartu - 42000 3) narva - 16000 (narva oli tollel ajal kiiresti arenenud tööstuslinn) 4) pärnu - 12000 5) valga - 10000 1902. toimus muutus. eestlased hakkasid linnapoliitikas ilma tegema. eestlased hakkasid aina rohkem võimu juurde saama. lõpptulemuseks oli balti-sakslaste võimu hääbumine. kaasa aitas ka I maailmasõda.' Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg
1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 Välireklaam 17000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 204000 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 Internet 25950 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 181000 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 Banner 114 X 116px 15000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 180000 Banneri ettevalmistamine 1000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1000 Delfi.ee suurbanner 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 9950 119400
annaabi.ee 
