Kristjan Jaak Petersoni elu K. J. Peterson 18011822 Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri peres sündinud Ta sündis pere kolmanda lapsena Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost kirikuteener Õppis Riia gümnaasiumis 18191820 õppis Tartu ülikoolis algul teoloogiat, hiljem keeli Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeele...
sai siiski teoloogiks. Ta sündis Saksa-Weimari hertsogiriigis, aga asu töö pärast Liivimaale. Organiseeris Põltsamaa lugemisringi. Andis välja esimest eestikeelset ajakirja, põllumajandusõpetuse. Tegutses eesti keele uurija ja uuendajana. Tema teoses ,,Topograafilised teated Liivi- ja Eestimaast" sisaldab hulga infot eestlaste ühiskondliku ja vaimse elu kohta. K. J. PETERSON (NB! seos emakeelepäevaga) (18011822) kirikuteenri poeg, õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas, kuid jättis selle pooleli, tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Elatas end keeletundide andmisega. Suri kopsutuberkuloosi. Eesti keele arendaja ja rahvusliku kirjanduse looja, oma eluajal oli ta suhteliselt tundmatu. Ta oli esimene eesti luuletaja. Rahvavalgustuslik proosa aina enam mõjutasid valgustusideed meie kirjandust. Esile kerkis ratsionaalne elutunnetus, mis mõjutas proosat
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
annaabi.ee 
