küsimus.(J) tahtsid kuninga kui reeturi hukkamist,1793 jaanuaris hakkas avalik kohtupidaminekuninga saatus otsustati hääletamisega:iga saadik pidi oma eelistuse teiste ees teatavaks tegema ja põhjendama,paljud hääletasid kuninga hukkamise poolt.1 häälega mõisteti kuningas surma,21.jaanuaril 1793 a viidi otsus pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide Jakobiinide võimuletulek1793aVendees(V) vallandus rojalistide mäss. Kuna (Pr) välispoliitiline olukord oli keerulineloodi 1793a rahvapäästekommitee-tagamaks riigi kaitset,juhiks Danton. Poldud rahul(Z)-ga ja pooldati rohkem(J) ja (J)kasutasid poolehoiu (Z)vastu ära ja 1793a mai lõpul juuni algul(31.05- 2.06)rahvaülestõusu tagajärjel kukutati (Z)võimult.juhtrollpoliitilises elus(Pr)läks (J)kätte. (J) tulid võimule keerulises poliitilises olukorras(V)äss laienes,ning vabariiki ähvardas võõrvallutuste oht
21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a Borodinoo lahing 7.sept 1812.a Venemaa-Prantsusmaa Trahvalgori lahing 1805a Prantsusmaa-Inglismaa Waterloo lahing 1815a Pransusmaa-Inglismaa, Preisimaa. Kontinentaalblokaad Napoleoni tsiviilkoodeks- seadus mis sätestab inimeste võrdsuse seaduse ees Marseliees-Prantsusmaa hümn Direktoorium 1795-1799 Konsuaadiajastu
Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k)
kleit. Soengud: kadusid parukad. (mehed) lühikesed ettekammitud juuksed, moekamad kandsid põskhabe. (naised) hakkasid juukseid siledaks kammima. Mõõtühikud: võeti kasutusele meetri süsteem,raskus ühikuks oli kg., kümnendsüsteem (10 h, 100 min, 100s.), kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga (12 kuud). Mõjud kultuurile : Kultuuris toimus oluline häving. Nõuti rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist(kannatada sai ka nt. Norte-Dame'i katetraal). 1793a. Toimus eriti barbaarne lõhkumine, hävitati ka sakrofaage. Hävitati maalikunste, kuna paljud meistritetööd puudutasid usuteemasid või olid nime saanud Piibli järgi. 1793.a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre'isse. Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794.a Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta.
Suur prantsuse revulutsioon Mõisted: · generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti poolehoidjaid üles . tapeti umbes üle 40 000 inimese.
asutav kohu. 14.juuli 1789a. ründas rahvas Bastille' kindlusvanglat. Kindlus lammutati. Kuningas jäi troonile, kuid vanad ametnikud tagandati. Asutav kogu võttis vastu ,,inimese ja kodaniku õiguste" deklaratsiooni, mis garanteeris inimõigused. 1791a. võttis asutav kogu vastu esimese konstitutsiooni ehk põhiseaduse. Täidesaatev võimupeaks jäi kuningas. 1792a. otsustas parlament kuninga võimu kaotada ning 1793a. Louis XVI hukati. Pärast revolutsiooni ühe juhi Jean Marat' tapmist alustati terrorit. Terrori tõttu tekkis rahulolematus ning 1794a. toimus riigipööre. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele direktooriumile. 1799a. korraldas Napoleion Bonaparte sõjalise riigipöörde ning temast sai esimene konsul. 1802a. kuulutati Napoleon eluaegseks konsuliks. 1804a. sai ta keisriks. 1.4 Prantsuse absolutism 17-18 saj. 1610a
annaabi.ee 
