(,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), milles kirjeldatakse Liivi- ja Eestimaa loodust, haldust ja seisuslikku struktuuri ning eesti ja läti talupoegade elu. 1781. aastal hakkas Hupel välja andma üldteaduslikku ajakirja ,,Nordische Miscellaneen". Tegeles ka eesti keelega, andis välja "Eesti keeleõpetuse" mis sisaldab põhja- ja lõunaeesti grammatikat ja sõnaraamatut. Garlieb Merkel alustas kirjanduslikku tegevust 1780ndate lõpus, kuuludes Riias tegutsenud Prophetenclubi sõpruskonda. Tema esimene ja ühtlasi mõjukaim trükis ilmunud teos kandis pealkirja "Die Lettern", kus ta nõudis teravalt pärisorjuse kaotamist Liivimaal. 19. sajandi alguse veetis ta Saksamaal, kus andis muuhulgas koos August von Kotzebuega välja kirjandusliku ja poliitilise sisuga ajakirja, hiljem jätkas ta oma ajakirjanduslikku tegevust Riias ja selle lähistel elades, nt toimetas ajakirja "Der Zuschauer". Nii tema kirjanduslik kui
Kogu 18. saj teine pool oli sentimentalismi ajastu tunded ja hingeelu olid eriliseks tähelepanu objektiks ja seda mitte ainult kirjanduses. See, mis oli kirjanduses, tuli üle viia ka tegelikkusesse. Inimesed muutsid oma käitumisi ja hoiakuid see oli Novikovi teene. Oma teenreid ei tohtinud peksta, talupoegi piinata, lapsi ei tohtinud unarusse jätta see oli häbi. Oli võimalik olla hea, südamlik ja lahke. Tema tegevuse tipp oli 1780ndate lõpus, kui paar aastat oli Moskva lähedal olnud väga halb saak ning talupojad olid näljas. Novikov saatis neile raha, aga see raha jäi ametnike taha toppama. Novikov organiseeris seejärel abi omal algatusel. Ta ostis rikastelt mõisnikelt 13 vilja ja jagas seda talupoegadele. Tingimuseks oli see, et talupojad pidid headel aastatel vilja aitadesse koguma ja siis ikalduseaastatel üksteist toetama. 1789
kihelkonnakool(väikeste mõisade lastele) · Kehtis vaid LM mandriosas III Saaremaa · 1784 hakati nõudma koolide asutamist mõisades IV Eestimaa · Luteri kiriku talurahvakoolikava esitati maapäevale 1768: - Lükati tagasi rahapuuduse tõttu · 1786 asehalduskorra ajal(G. v Browne) laiendati LM koolipatent EM-le ja 17-aastased pidi käima leerikoolis Tulemus: · 1780ndate lõpus oli eestlaste alal ligi 550 talurahvakooli: - Järgmise sajandi alguses taandareng · Uus jõudne areng peale pärisorjuse likvideerimist kui talurahvakoolide asutamine ja ülalpidamine läks maakondadele · Pärustp-de hulgast pärit koolmeistritest hakkas kujunema kaader, mis mängis olulist rolli rahvusliku liikumise mobiliseerumises 19 saj II poolel. · Elementaarne lugemisoskus eestlaste hulgas 18 saj lõpus:
annaabi.ee 
