Teiseks pangalaen. Ja veel tehti aktsiaseltsid- aktsiate müügiga-aktsiate abil, väärtpaberi müügi abil oli võimalik kapitali koguda. 4. Tehnika areng oli vajalik- oli vaja leiutada ja konstrueerida masinad. Tööstuslik pööre vajas ka turgu ehk ostjaskonda. Esmaseks turuks oli üha kasvav linnaelanikkond ja põllumajandusliku pöörde üle elanud maatüübid. Tööstuslik pööre toimus eriaegadel. Kõigepealt inglismaal. See algas 1760nendatel- 80nendatel. Algas eelkõige tekstiilitööstusest. Kestis mingi 1850-ni. Igale poole pmst oli pääsenud domineerima masinad. Prantsusmaal algas tööstuslikpööre 18-19 saj vahetusel. Tänu FRA revile muutus maaa eraomandiks. See pööre jõudis lõpule 1860nendatel aastatel. USAs algas tööstuslikpööre 19 saj alguses ja lõppes 1850nendatel. Saksamaal algas ka 19 saj alguses aga lõppes alles 1880. Venemaal sai alguse 1870nendatel aastatel- SIIT KADUS ÄRA MIDAGI Ä
arusaamiseni, et kuigi see on vale, siis selle pärisorjusega tuleb tegeleda, kuid ei tasu kindlasti kohe kiirustada selle probleemi lahendusega. 1802/1804 aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa rüütelkonna maapäeval kinnitatud seadus "Ügaüks", mille Alexander I hiljem ka kinnitas. Tähtis, sest see oli esimene kord, kui talurahva küsimus õldse kunagi tõstatati kubermangu tasandil. (Liivimaal oli kubermangu tasandil selliseid küsimusi käsitletud juba 1760nendatel. ) Selle seaduse olulisus- reguleeriti ja täpsustati mõisniku ja talupoja vahelisi suhteid. Kui Eestimaa oli sellise sammuga maha saanud, siis see andis tõuke ka Liivimaa liberaalsematele aadlikele, et tuleb matside teema jälle arutlusele võtta- selle tulemina 1804 anti ka Liviimaal välja talurahav seadus, mis hiljem sai keisri kinnituse. (see puduutas aga aint liivimaa mandriosa, ei puduutanud Saaremaad).
annaabi.ee 
