Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CANOVA(17571822) ,,Amor ja Psyche", "Rusikavõitleja"PrantslaneJEAN ANTONIE HOUDON(17411828) ,,Voltaire", ,,Tiiger ründab krokodill"Taanlane BERTEL THORVALDSEN(1768 1844) ,,Janson kuldvillakuga","Aastaajad" 6.Maalikunst: hakkab üle võtma reljeefi taolisi maale,värv pole enam tähtis(jääb tahaplaanile)Kindlad normid:mehine ja eetiline. Näited: a)Jacques Louis David ,,Tapetud Marat" "Oraatiuse vanne", b)Jean Auguste Dominigue Ingres oli hea portretist ,,Nero","Thomas Chatterton" 7
enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (17571822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (17681822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud
marmorreljeefide ostmiseks välja veetud Parthenoni marmor; Inglismaale. tuua marmorfriisid ja metoobid Maksis Türgi valitsusele 36 000 ajaloolisse, naela. algsesse kultuurilisse ümbrusse; Väljakaevamised ja kujude osa riike (Rootsi, Saksamaa, Paul restaureerimine (Roomas Antonio Getty Museum USAs, Vatikan) on Canova (17571822) abiga) enda kogudesse sattunud friisid ja transport Londonisse (18021804) metoobid tagastanud (samas Louvre'i Kokku kulutas lord Elgin projektile muuseum mitte); 50 000 naela. varad on omandatud illegaalselt; uus Akropolise muuseum tagab Lord Elgini tegevus nende säilimise siseruumis, ilma Viis 75 meetrit friisi, 15 metoopi ja ilmastikukahjustuseta.