I Eelklassitsism, 1720-1760 Eelklassitsism hilisbaroki ajal tekkinud galantne, tundlik stiil Eelklassitsimi tunnused; iseseisvate häälte polüfoonia asemel tõuseb esile meloodia lineaarse (polüfoonia) asemel horisontaal (harmoonia) meloodika toetub kolmkõla- või gammakäikudele kontrastsed kujundid, mitu teemat II Varaklassitsim, 1760 1780 Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1. Mannheimi koolkonna heliloojad 1750ndatest aastatest: Johann Stamitz, Christian Cannabich, Franz Xaver Richter, Carl Stamitz 2. Bachi pojad W. F. Bach, C. Ph. E. Bach, J. Ch. Bach, G. Ph. Telemann, J. F. Agricola, J. J. Quantzi hilised teosed, J. Haydni varane period. Ka Christoph Willibald Glucki Pariisi-perioodi oopereid loetakse varaklassitsimi esindajaiks ("Armide", antiigiainelised "Iphigeneia Aulises" ja "Iphigeneia Taurises") Kirjanduses esindab varaklassitsismi nn "Tormi ja tungi" liikumine(Herder,
Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu. Al 1750ndatest nõuab vaimueliit valjuhäälselt reforme. Eliidi soov on piirata absolutismi, soovitakse konst monarhiat. Louis XVI-st arvatakse et ta on piiratud võimetega ja ta ei tekita respekti ning ta ei ole ülesannete tasemel. Eriti vihatakse tema abikaasta Marie- Antoinette'i. Selles olukorras saab Louis XVI aru, et midagi peab ette võtma, kuid ta ei suuda kohmetuda. Otsustavaks kujuneb Generaalstaatide kokku kutsumine 1789. Sellele aitab kaasa ikaldusaasta 1788