ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa kaupmeeste koondis). · Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna. · Eesti hansalinnad: Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.saj lõpus sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi neile sajandilise õitsengu. Tallinn ja Riia. · koge uut tüüpi laev, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, karusnahku, vaske, rauda jm senistest suuremates kogustes. · Hansa Liit jäi alla Vahemere kaubalinnadele. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad
tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse. Ükski kaupmees ei võinud sõita novgorodi ilma peatumata ühes neis linnades ja oma kaubad tuli seal maksueest ümberlaadida. Liivimaa kaupadest olid tähtsamad väljaveo artiklid lina paekivi puit ja teravili. Hansaliit kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks(13-17saj ühendas 170linna). Mis kehtestas makse ja tolli soodustusi ja pidas sõdu omaliikmete huvide kaitsmiseks. Tähtsaim meretee novgorod,tallinn, lübeck, hamburg, brügge, london. Talurahvas 14-16saj. Pärast jüriöö ülestõusu hakati eestlastesse halvemini suhtuma. Aadel rajas järjest uusi mõisaid(16saj 500 mõisa) ja soovis arendada teravilja kasvatust. Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist. 1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2.
annaabi.ee 
