Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: Kliima:temperatuur,sademed,kasvuperioodi pikkus. Aktiivne taimekasvuperiood-ajavahemik,mil keskmine ööpäevane temperatuur +10C Aktiivsete temperatuuride summa-ööpäeva keskmiste temperatuuride summa aktiivsel taimekasvatusperioodil. Eestis 1600-1900C. Kultuurtaimede soojanõudlus: 1)Redis 400C 2)Kartul 900-1500C 3)Porgand 1200-1500C 4)Rukis 1300-1500C 5)Lina 1500-1700C Vegetatsiooni periood-taimede aktiivse kasvamise ja arenemisperiood,mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5C; Eestis 170-180 päeva. Punamood e reljeef: Kõige sobivamad alad põllumajanduseks on tasased, merepinnast mitte väga kõrgel asuvad alad. Raskendatud on põllumajandus mägistes piirkondades ja künkliku reljeefiga aladel, sealt tuleb arvesse võtta nõlvade kallet ja avatust ilmakaarte suhtes. Mullad
pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, Pinnavärvus peamiselt punakasoranz, Io peal on 7 see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab kuumim koht vulkaani Pillan Patera suudmes on Neptuunile sinise värvuse. Atmosfääri temperatuur temperatuur 1700C. Keskmine kraatritevaheline kaugus läheneb -218C. Neptuunil on sisemine soojusallikas see on 250 km. kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni tuuled on kiireimad Päikesesüsteemis (kuni 2000 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele
vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". · Planeedid & nende kaaslased Merkuuri atmosfäär on Päikese läheduse tõttu äärmiselt hõre. Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim planeet (0,055 Maa massi). Reljeef on sarnane Kuu mandrialade reljeefile. Temperatuur muutub ööpäeva jooksul 500 K võrra (-1700C öösel kuni +350oC päeval). Maa on suurimate mõõtude ja suurima tihedusega planeet Päikesesüsteemi siseosades. Maa on ainus planeet, kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel hüdrosfäär on unikaalne Maa-tüüpi planeetide hulgas ja Maa on ainus planeet, kus on täheldatud laamade liikumisi. Planeedi pooluste piirkonnas asuvad jääst koosnevad polaarmütsid
kergemaks; üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; - 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; - 700-1000 juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu. - üle 1000 juure kõige kergemas saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb(paakub) -temp edasisel tõstmisel sualb kogu savimass. Savide lõplik sulamistemp kõigub suurtes piirdes (1100-1700C) Keraamiliste materjalide valmistamine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistes etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine - Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või
annaabi.ee 
