temperatuuril. Lisaks optimaalsele temperatuurile on kasutusel taimekasvatuses ka efektiivsete temperatuuride summa (taimedele kasulik soojuse hulk) summeeritakse kasvuperioodil e. vegetatsiooniperioodil temp. üle 5 °C või 10 °C (eri maades näidatakse seda temp. erinevalt). Eestis on see 13001500°, keskmine perioodi pikkus 170...180 päeva. Aktiivsete temperatuuride summa summeeritakse kasvuperioodil tempd üle 10°C. Eestis on ee 17001900° ja aktiivse kasvu e. vegetatsiooniperioodi pikkus 120130 päeva. Enamik pikapäevataimedest vajavad normaalseks eluks ka jahedat perioodi (25º C). Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis.
Y0=G/ V0 > V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala, > G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3 Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3 > Tavaline raskbetoon 18002500 > Mullplast 15200 > Graniit 25002700 > Jää 900 > Harilik tellis 16001800 > Puit (mänd, kuusk) 400600 > Vesi 1000 > Silikaadtellis 17001900 > Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali > Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90% > Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust.
annaabi.ee 
