1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Moskvale see küll ei meeldinud, aga nad ei saanud midagi teha ka. Loodi ka veel Eesti Muinsuskaitse Selts, mis oli esimene demokraatlikel põhimõtetel toetuv massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka
sõlmimist, millega loodaks sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Eestit süüdistati kaubalaeva Metallist õhkimises, seega 35000meest, see oli vastuvõetamatu. Peaaegu sõda, kuid nõustuti ka 25000mehega. Sõlmiti leping. Eesti polnud enam sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati et ei riivata riiklikku korraldust. NL rikkus lepingutingimusi. Valmistus okupeerimiseks. Pilgud Prantsusmaal. 16juuni 1940 ültimaatum 100 000sisselaskmine ja NL meelse ,'ausa''' valitsuse loomine. Nõustuti. Kaotati iseseisvus, täielikult okupeeritud. Punaväe kont: lennujaam, sadam, raudtee, post. Omaval. 21. juuni Meeleavaldus NL. Meelse valitsuse heaks. 21juuli 1940 kuulutati NSV ning 6august 1940 NSVL koosseisu liitmine. IIms periodiseering ja tähtsamad sündmused 1) 1. sept. 1939-22juuni 1941 vaata eestpoolt! Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased. 1940-1941 põhiline võitlus Saksam. Ja Suurbrit
annaabi.ee 
