· Rootsi riik ühendas tänapäeva Eesti alad esimest korda ühe valitseja alla -kehtestunud haldusjaotus Eestimaa/Liivimaa jäi püsima ka Vene ülemvõimu alal(kuni 1917) · 17. Saj Rootsis korduvate sõdade tõttu(ohvitserides) aadli kuldajastu ja talurahva eluolu oli Rootsis- Soomes viletsam kui kunagi varem. · Aadli premeerimine läänistustega G II A, eestkostevalitsuse ja Kristiina ajal(kuni 1654) viis Rootsi pankroti lävele · Karl XI kehtestas 1680ndate alguses Rootsis absolutismi ja majanduse päästmiseks alustas reduktsiooni teostamist ja kahanes aadli võim: -Rootsi aja hea maine eestlaste hulgas põhineb 1680-1690ndate arengutele. I Eestimaa hertsogkond(1629-1700) Halduse uuendused(periood 1561-1629 ja baasstruktuurid) 1. Keskvõim: Kuninga esindajast kubernerist sa kindralkuberner(1673) · Suured õigused provintsis: 1.A
üksus, paljuski prof ratsamehedaadelkond moodustasid ühtse korpuse. Harju viru õigust tuli korpuse moodustamisega laiendada Lääne ja Virumaale. Kuna ühtne aadelkond on sellega moodustatud saab sellega moodustada ühtse aadli linna . Indiginaadiõigust juhhan III aadlile ei luba, siinset aadelkonda niisiis ei usaldanud. Dokument ise allkirjastatud 25 aug 1584, Eestimaa rüütelkond loeb seda oma sünniajaks. Juhhan III kinnitab aadli privileegid. Maaomandiküsimus. 1680ndate a alguses maaomandiküsimuse probleem. Tihedalt seot privileegide ülevaatamisega. Probleem see, et sõja ajal sõjategevuse käigus olid mõisaomanikud haaranud enda kätte maid, mis neile tegelikult ei kuulunud. Rootsi riik oli ka ise teinud kõikvõimalikke läänistusi, eelkõige sõjaväelastele, kellele raha maksta ei olnud. Probleem välja selgitada, milline on tegelik omand, milline on riiklik maavaldus. Juhhan
annaabi.ee 
