Olustvere mõis Mõis rajati oletatavalt 16. sajandi keskel.1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi
A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast. 1903.aastal valmis Ingise stiilis uhke mõisahäärber
Regilaulu ajalooline kontekst vana rahvalaulu tekkeaega ei ole võimalik määratleda, üleminek toimus 19. sajandi II poolel. Regilaul võis tekkida 1000..2000 a eKr. Esimesed regilaulutekstid pärit 1660. aastatest. 1695. aastal ilmus Christian Kelchi(?) kroonika. 18. sajandil kirjutas laule üles Hupel ja saatis neid Herderile. ,,Nõelamängu laul" esimene teadaolev regilaulu tekst 1680. aastatel. 1990ndatel avastati 3 regilauluteksti, mis pärit 1660ndatest. Seega laulude terviktekstid pärinevad 17. sajandist. Praegu umbes 200 000 teksti. Elustiili muutudes hakkavad kaduma tekstid, mis teatud perioodidel olid autoriteetsed. Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Maaharimisega laulud seotud sest praeguste allikate hulgas on maaharimise teema kõige laialdasem. Paikseteks jäädi
Veeti välja ka Kagu-Aafrikast. Ka Mosambiigist ürit viia Ameerikasse, kuigi see läks väga kulukaks. Esimesed, kes hakkasid ka portugallasi ohustama olid hollandlased,kes hakkasid aktiivselt orje Kariibi saartele viima. Hollandlased veel hakkasid ründama ka seniseid portugali baase. 1637 a vallutati Elmina kindlus. Edaspidi jäigi hollandlastele ja sellest sai põhiline lääne india kompnaii peakorter aafrikas. Hollandlased hõivasid päris viisaka tüki brasiilia kolooniast 1660ndatest orjaturul ka prantslased ja britid. Kuni 18 saj alguseni põhiline kaubandus käis kuninga kompaniina. Kuningad olid huvitatud monopoli hoidmisest, kuid ka aafrika orjakaubandus oli algselt nii kulukas et vajas algselt investeeringuid, mida eraisikutel poleks olnu. Briti majanduselus sai orjadest üha enam aksepteeritud investeerimisviis. Britid hoidsid orjakaubandust. Varem kompaniid andsid palju erakätesesse litsense, kuid 1720ndates
annaabi.ee 
