Arvatakse, et Jupiteril võib tuumas olla ka raskemetalle. Hiidplaneetidel on väga palju kuusid Jupiteril 16, Saturnil 18, Uraanil 15 ja Neptuunil 8. Lisaks on erineva suurusega nn rõngad. Atmosfäär on väga tihe, kuid planeetide üldine tihedus on väike u 1000 kg/m3. Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa. Selle järgi pannakse paika pöörlemise kiirus u 9-11 h(ööpäev). Samas ümber Päikese aeglaselt pöörlevad( Jupiter 12a, Saturn 30a, Uraan 83a, Neptuun 165a). Kuna naad on kõige kaugemad planeedid, on nende pinnatemp väga madal: -130 kuni -220 kraadi. Erilisus: Saturni rõngad- kahe rõnga laius u 125 000 km, paksus aga 4 km, kujutavad endast ainekamakate vööndit. Jupiteri ,,Punane laik"-ringikujuliselt pöörlev moodustis -12päevaga teeb ühe pöörde. Läbimõõt u 25 000 km. Uraan-teine planeet, mis pöörleb vastupidi ja külili lamades. Asteroidid: ehk väikeplaneedid. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Suuremaid on u 3000
läbimõõduga kive sisaldavates pinnastes. Ekskavaatori ETC-2010 eripäraks on hüdromehhaanilised ülekanded kõikidele mehhanismidele - roomikkäiturile, tööketile ja transporttöörile. Nende liikumiskiirusi reguleeritakse sujuvalt hüdromootoritega. Masina jõuülekanded osutusid liiga keerukaiks, töökett oli nõrgavõitu. Paremaid tulemusi saadi nende katsetamisel Ukrainas. Neid masinaid ja ka Talleksi ratasekskavaatoreid ETC-165 ja 165A on kasutatud Eestis kombineeritud drenaazi (toruta täidisdreenid lõikuvad torudreenidega) täidisdreenide kaevikute kaevamiseks alates 1982.a. Eeltoodust selgub, et tootmise käigus on Talleks ekskavaatoreid pidevalt tehniliselt täiustanud ja uuendanud. Mehhaanilised jõuülekanded on asendatud hüdromehaanilistega: kopeertrossiga töötava langunäituri asemel saab kasutada kaasaegsemaid laser- ja prozektorlangunäitureid. Ekskavaatorid on muutunud universaalsemaks
annaabi.ee 
