Kui tee lõpuks Euroopasse jõudsid, oli ta nii palju populaarsust kogunud, et tee muutus rikkuse allikaks. Tee oli alguses rahvale kättesaadav apteekides koos vürtsidega nagu ingver ja suhkur, aga 1675ndaks aastaks oli see saadaval ka tavalistes toidupoodides üle kogu Hollandi. Tee oli muutunud elustiiliks. Liis Kambek Tee Esimesed teenäidised jõudsid Inglismaale 1652 ja 1654nda aasta vahel. Tee osutus Inglismaal nii populaarseks, et asendada õlut kui Inglismaa rahvusliku joogina. Just aadelkond kindlustas tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II koos oma naise Portugali printsessi Catherine de Braganzaga tõid teejoomise traditsiooni Inglismaale. Tee import tõusis 40 000 naelast 1699ndal aastal 1708ndaks aastaks keskmiselt 240 000 naelani. Ei olnud kedagi, kes ei oleks teed joonud, kõik ühiskonaklassid tarbisid teed.
Iseseisev hollandlane valmistas siis endale ja oma sõpradele teed väljas taverni aias. Tee oli Prantsusmaal populaarne umbes 50 aastat, kuni seda asendas veini, sokolaadi ja eksootiliste kohvisortide eelistus. 1.4 TEE SAABUB INGLISMAALE Suurbritannia oli viimane kolmest suurest merevallutajast riigist, mis murdsid välja Hiina ja Ida-India kaubateedeni, põhjuseks Stuartite ebakindel trooniletõus ja Cromwelli juhitud kodusõda. Esimesed teenäidised jõudsid Inglismaale 1652 ja 1654nda aasta vahel. Tee osutus piisavalt populaarseks, et asendada õlut Inglismaa rahvusliku joogina. Nagu ka Hollandis, kindlustas just aadelkond tee heakskiidu ja vastuvõtu. Kuningas Charles II oli eksiilis abiellunud Portugali printsessi Catherine de Braganzaga (1662). Charles ise oli üles kasvanud Hollandi pealinnas, mille tulemusena olid nii tema ise kui ta portugallannast pruut veendunud teejoojad. Pärast monarhia taastamist tõid need kaks valitsejat teejoomise traditsiooni Inglismaale