Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke. Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest, 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel. Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar. Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644. 6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775) Võime jagada kaheks, 17. Saj põhjamaine variant, tuli Rootsist. 18.saj Venemaa kaudu Itaalia barokk. Lõpeb Tartu suurtulekahjuga. PÕHJAMAINE BAROKK Rootslased pööravad suurt tähelepanu linnade kindlustamisele. Oluline militaararhitektuur.
Rootsi kohalikud ametnikud, sõjaväelased, riigimõisate omanikud, kes on saanud läänistuse riigiesindajalt või kuningalt. Tln linnusekohus tegutseb Toompea lossis, kuid vastavalt vajadusele on nad pidanud ka väljasõiduistungeid maal. Need seot tp seot protsessidega. Kohtul on president( asehaldur või kuberner), esialgu tegu nelja assessoriga, hiljem suurendatakse nende arvu kuuele. Kohtu töö ei ole alguses edukas. Alates 1640ndatest a reformitakse kohtu pädevust, seotud toonase kuberneri Erik Oxistierna nimega, kes võtab kohtu institutsiooni parandamise enda ette. Phillip Krusestern tema alam. Koos käiakse talvel ja suvel. Palju probleeme teiste kohtuorganitega nt aadlikega, kes soovisid, et nende asju ei arutataks linnakohtus. Vaidlus suureneb reduktsiooniga (linnusekohus vs ülemmaakohus), vaidlsued kes võib kelle üle kohut mõista. Väiksmeal määral vaidlusi tln tlinnaga , kus jookeb piir linna ja eeslinna vahel
annaabi.ee 
