lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. 8 Kasutatud kirjandus 1)http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/97/11/13/sotsiaal.htm 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.htm 3) http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/myra.htm 4) https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 5) http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/fuusikalised-tegurid/mura.html 6) www.innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Myra.doc 9
( umbes 50 40 dB) II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;( umbes 60 55 dB) III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);( umbes 65 60 dB) IV kategooria tööstusala. (umbes 70 65 dB) Mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad spetsiaalsetele standarditele. https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 3.) Tahked kütusedPuit Puit (küttepuud, puidujäätmed, puiduhake, energiavõsa jms.) on ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas pealelihaseenergia teadlikult kasutama. Puidus sisalduv keemiline energia muudeti jamuudetakse nüüdki soojusenergiaks, mida kasutatakse peaasjalikult kütteks,toiduvalmistamiseks. Kunagi kasutati puidu põletamist ka mehaanilise energiasaamiseks, nt auruvedurites. Tänapäeva energeetikas otsitakse võimalusi puidukasutamiseks energeetilistel
annaabi.ee 
